Vooglaid: Miks Kiievile ei esitatud küsimust Võrtsjärve drooni kohta?
Eesti võimud lõpetavad eramaja lähedal plahvatanud ründedrooni kriminaaljuurdluse, viidates ametlikult võimule koostööd teha Venemaaga. Artikli autor toob välja olulise vastuolu: kui droon, nagu juurdluse andmetel, on ukraina päritolu, siis miks ei taotletud tõe väljaselgitamiseks infot Ukrainalt, mitte Venemaalt?
23. detsembril antakse juba uudisruumist puhkuselainele lahkunud avalikkusele vaikselt teada, et kriminaalmenetlus pakitakse vaikselt kokku, ilma Võrtsjärve ääres elumaja läheduses plahvtanud ründedrooni juhtumi kohta tõde välja selgitamata. Sinna juurde antud selgitused on aga täiesti jaburad.
Uudises kirjutatakse:
“Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendite kohaselt sisenes droon ILMSELT Venemaa õhuruumist Läti õhuruumi ning liikus sirgjoonelisel kursil, kuni sisenes 24. augusti varahommikul kella 4.45 paiku Eesti õhuruumi. Ekspertiisis leiti drooni osadelt ründedroonides kasutatava lõhkeaine jääke. Kogutud tõendid viitavad, et tegemist oli UKRAINA PÄRITOLU drooniga. Need asjaolud oli võimalik menetlustoimingutega välja selgitada.»
Sinna juurde lisatakse:
«Kogutud tõendid viitavad, et droon jõudis Läti kaudu Eestisse Venemaalt, mistõttu eeldaks edasine tõendite kogumine õigusabitaotluse tegemist Venemaale. Kuna Venemaaga rahvusvaheline õigusalane koostöö ei toimi, ei ole praegu võimalik koguda rohkem infot kuriteos vastutava isiku tuvastamiseks. Sellises olukorras tuleb kriminaalmenetluse seadustiku järgi menetlus lõpetada.”
Sedasi püütakse jätta muljet, et kuna edasine uurimine eeldaks info saamist Venemaalt, mis pole võimalik, on jõutud uurimisega tupikusse. Elevandina toas ignoreeritakse aga asjaolu, et kui tegu oli Ukraina ründedrooniga, siis ehk tuleks juhtumi kohta tõe väljaselgitamiseks suhelda mitte Venemaa, vaid Ukraina ametivõimudega – sest ründedrooni teele saatmise eest vastutavad isikud ei istu Venemaal, vaid Ukrainas.
Kapo peadirektori asetäitja Andres Ratassepp selgitab seejuures tuimalt, et kuivõrd «elame sõjas oleva agressorriigi kõrval», siis «ei saa välistada, et taolisi juhtumeid kogeme veel.” Jällegi jäetakse justkui elevandina toas tähelepanuta tõsiasi, et meie territooriumil ei toimunud mitte Venemaa, vaid Ukraina ründedrooni plahvatus ehk siis oht on lähtunud Ukraina, mitte Venemaa sõjategevusest.
Kui ajakirjanikele jäävad sellised ilmselged vastuolud märkamatuks, siis ilmselgelt ei ole tegu ajakirjanikega.
Kokkuvõttes näeme, kuidas olulised küsimused, nagu kust kõnealune ründedroon lendu lasti ja kas drooni lennutamiseks kasutati Eesti õhuruumi sihilikult, jäävadki vastuseta.
Arvamused rubriigist «Rahva Tribüün» ei pruugi toimetuse seisukohaga kokku langeda. Tribuna.ee ei vastuta artiklis esitatud faktide õigsuse eest. Kui teil on alternatiivne seisukoht, avaldame selle hea meelega samuti.
Комментарии закрыты.