Vooglaid: Ei ole kohane olukord, kus paljudel avaliku sektori hoonetel lehvivad juba aastaid igapäevaselt Ukraina lipud.
Riigikogu liikme Varro Vooglaidu hinnangul nõuab seaduslikku reguleerimist olukord, kus Eesti riigiasutuste hoonetel lehvib riigilipu kõrval LGBT-kogukonna sümboolika või püsivalt Ukraina lipud. Tema poolt esitatud seaduseelnõu kavatseb keelata ideoloogilise sümboolika kasutamise ning piirata teiste riikide lippude demonstreerimist ainult protokolliüritustele, rõhutades, et "Eesti on Eesti", mitte Ukraina ega propaganda arenen.
Andsin täna iseenda ja fraktsioonikaaslaste nimel Riigikogu menetlusse lipuseaduse täiendamise seaduse eelnõu, mis näeb ette kaks punkti.
(1) Esiteks, avaliku sektori hoonetel võib koos Eesti lipuga heisata teiste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide lippe vaid ajutiselt ning üksnes protokollilistel eesmärkidel, nagu välisriikide või rahvusvaheliste organisatsioonide kõrgete esindajate visiidid vastavalt diplomaatilisele protokollile.
(2) Teiseks, avaliku sektori hoonetel, sh Eesti Vabariigi diplomaatiliste välisesinduste hoonetel, on koos Eesti lipuga keelatud heisata ideoloogilist sõnumit kandvaid lippe või avalikult eksponeerida muid ideoloogilist sõnumit kandvaid sümboleid.
Olukord, kus nt nii Välisministeeriumi kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumi fassaad on muudetud regulaarseks nn seksuaalvähemuste ideoloogilise propaganda levitamise instrumendiks, ei ole kohane ega vastuvõetav. Päris kohatu on, et nn seksuaalvähemuste lipud pannakse seal justkui võrdsena lehvima kõrvuti Eesti lipuga.
Samuti ei ole kohane olukord, kus paljudel avaliku sektori hoonetel lehvivad juba aastaid igapäevaselt Ukraina lipud. Eesti võib olla Ukrainaga solidaarne, aga Eesti ei ole Ukraina. Sellest ei tohiks olla raske aru saada. Eesti on Eesti, mistõttu peavad avaliku sektori hoonetel alates Riigikogust ja ministeeriumitest ning lõpetades kohalike omavalitsuste ja haridusasutustega lehvima vaid Eesti lipud. Ka mitte Euroopa Liidu ja NATO lippe, vaid just nimelt ja ainult Eesti lipud.
Rahvusliku ja riikliku väärikuse ning identiteedi, samuti riikliku iseseisvuse ideaali seisukohast võiksid sellised arusaamad olla elementaarsed. Kui osad Riigikogu liikmed sellega ei nõustu, siis öelgu see eelnõu hääletusel välja.
Arvamused rubriigist «Rahva Tribüün» ei pruugi toimetuse seisukohaga kokku langeda. Tribuna.ee ei vastuta artiklis esitatud faktide õigsuse eest. Kui teil on alternatiivne seisukoht, avaldame selle hea meelega samuti.
Комментарии закрыты.