Prokuratuur algatas 2024. aasta sügisel Kalle Laaneti suhtes selgelt otsitud kriminaalmenetluse pärast seda, kui nimetatu oli hakanud justiitsministrina näitama prokuratuuri tegevuse suhtes üles kriitilist suhtumist — mh Slava Ukraini asjas kriminaalmenetlusega viivitamise tõttu — ja algatanud teenistusliku järelevalve:
Nüüd leidis ringkonnakohus, et prokuratuuri süüdistus oli alusetu — mingit kelmust pole Laanet toime pannud, rääkimata sellest, et riigile oleks mingitki kahju põhjustatud. See omakorda osutab, et tegu oli prokuratuuri kättemaksuga, nagu kogu asi algusest peale paistis.
Ilmselgelt ei tohiks asjad sedasi käia. Küsimuseks jääb, kes ja kuidas alusetu menetlusega põhjustatud kahju eest vastutab ja kahju heastab. Sama küsimus on õhus Kersti Krachti asjas. Veelgi enam, millal ja kuidas prokuratuuri sellised võimu kuritarvitused lõppevad?
Tõsiasi on see, et nii prokuratuuri kui ka kapo suhtes sisuline järelevalve praktiliselt puudub, olgugi et neil organitel on võim hävitada meist igaühe elu. Kui Eesti oleks päriselt õigusriik, siis asjad nii ei käiks.
Arvamused rubriigist «Rahva Tribüün» ei pruugi toimetuse seisukohaga kokku langeda. Tribuna.ee ei vastuta artiklis esitatud faktide õigsuse eest. Kui teil on alternatiivne seisukoht, avaldame selle hea meelega samuti.